Vihmasel pärastlõunal, kui Tallinna tänavad on täis kiirustavaid inimesi ja akende taga sahiseb tuul, leidsin end taas seda kohta otsimas. Seda ühte erilist nurgakest, kus võivad vaikuse ja raamatu lehed kõnelda oma lugu. Just siis meenub, kui oluline on leida oma isiklikud lugemiskohad Eestis – paigad, kus raamatuga olemine muutub elamuseks iseenesest.
Hubased kohvikud ja raamatupoed: linnamelu varjatud pärlid
Linnakärast läbi imbunud päeval tundub väike kohvik suurlinna südames tõeline aare. Pehmed toolid, õrn kohviaroom ja tasane sumin lasevad sul unustada, et oled veel osa maailmast. Üheks mu lemmikuks on Tartu Raekoja platsil peidus olev kohvik, kus seinu katavad raamatud ning leti taga naeratab teadlik barista, kes tunneb raamatuhuvilist juba kaugelt ära.
Sellises kohas haaran hea meelega mõne värske Eesti krimikirjaniku teose. Linnakohviku atmosfäär sobib ideaalselt pinget täis kriminaalromaanide jaoks. Iga kõrvalistuja võib olla salapärane kõrvaltegelane, iga uksekell poetada raamatusse uue lehekülje. Kui oled kord selles maailmas sees, ei taha enam kella vaadata.
Teistsugust vaikust leiab väikestes raamatupoodides, kus müüja jätab su meelega üksi riiulite vahele seiklema. Nendes kohtades tahan kaasa haarata mõne vähem tuntud luulekogu. Lüürika kohiseb eriti hästi just siis, kui aeg peatub ja ümberringi valitseb vaikus. Mõni luuletus avaneb alles siis, kui loed seda, tass auravat teed kõrval, aknast välja vaadates ootamatult langevat lund jälgides.
Lugemiskohad Eestis: loodus, vaikus ja raamatu maagia
Kuid vahel pole vaja rohkemat kui vaikus ja värske õhk. Metsarajad ja järveäärsed pingid on Eestis lausa loodud lugemiseks. Endale meeldib matkata Lahemaa rahvuspargi servani ja istuda pikaks ajaks maha, põlvedel mõni looduskirjanduse pärl. Looduse keskmes, eemal tarbetust mürast, saad tõesti tunda, kuidas leheküljed elama hakkavad.
Sellistes looduslikes lugemiskohades soovitan avada mõni raamat Eesti loodusest. Need teosed annavad hoopis uue mõõtme, kui vaatad üle raamatuserva ja samad linnud lendavadki päriselt kõrgel kuusevõrades. Mets ei ole siin pelgalt taust – sellest saab sinu isiklik lugemissaal, mille laeks taevas ja põrandaks sammal.
Ka mereäärsed kivid, näiteks Pärnu rannas või Saaremaa laiul, sobivad ideaalselt fantaasiaromaane nautimiseks. Pole midagi vabastavamat kui avada mõni võõras maailm, kui jalad on liivas ja lained sosistavad, et kõik seikluslik on võimalik. Just sellistes kohtades sünnib tunne, et tegelased võiksid hetkeks täiesti päriselt su kõrval olla.
Vaiksed nurgad kodus ja avalikus ruumis: isiklikud pelgupaigad
Igaühel meist on mõni salajane lugemisnurk. See võib olla aken, mille all istuda ja jälgida, kuidas linn elab oma elu; või hoopis pargipink, mis on täpselt parasjagu päikese käes. Olen leidnud, et kuskil Tallinna vanalinna tagahoovis, kivist trepiastmel, võib tundideks kaduda Julian Barnes’i või Sofi Oksaneni romaani maailma.
Kodus on mugavus sageli kuningas. Tugitool, millel on juba kujunenud oma vorm; pleed, mille alla end peita. Siin loen hea meelega eluloolisi romaane või uusi tõlkeraamatuid, sest kodune turvalisus annab võimaluse täielikult süveneda. Mõnikord innustab kodune vaikus avastama hoopis uusi žanre või kirjanikke — kas oled näiteks mõelnud, kui palju tõlkeraamatud meie lugemisharjumusi mõjutavad?
Avalikus ruumis leidub salanurki, kuhu keegi väga ei satu – näiteks mõne muuseumi vaikne koridor või raamatukogu peidetud rõduosa. Need kohad on justkui mõeldud neile, kes otsivad raamatule pühendumiseks täielikku vaikust. Seal tajud, kuidas aeg peatub ja sõnad jäävad õhku rippuma, kuni neid taas loed.
Soovitusi lugemispaiga ja raamatu valikuks
Kui tahad tõelist põgenemist argipäeva saginast, proovi lugeda eri žanrite raamatuid eri paikades. Linnakohvikusse sobib mõni kergelt irooniline kaasaegne romaan või krimi. Loodusesse võta kaasa midagi suurt ja hingelist – kas dokumentaalne looduslugu või jutustus, mis nõuab süvenemist. Kodus võiksid katsetada julgelt uusi leide, mida oled ehk peljanud – kasvõi mõni kirjanduslik noorteromaan, mis toob meelde enda kooliajad.
Aga ära unusta, et iga uue lugemiskohaga avad endale uusi maailmu. Alati jääb avastada veel üks koht, kus raamat saab uue elu – olgu selleks järjekordne vaikne parginurk või hoopis mõne kirjandusfestivali melu, kus avastad uusi autoreid teiste lugemishuviliste seas.
Oma vaikse lugemispaiga leidmine on nagu salajase sõbra leidmine – see ootab sind kannatlikult, kuni sa taas raamatu ja iseenda juurde jõuad. Ja kui järgmine kord seikled uues Eesti linnas või metsarajal, pea silmad lahti. Võib-olla just seal ootab sind järgmine koht, kus loetud lugu jääb kauaks meelde. Kui see juhtus sinuga, siis soovitan sul edasi vaadata hoopis mõnda krimisarja – Eesti autorite põnevussarjad avavad veelgi rohkem võimalusi, kuidas raamatut ja hetke nautida.
