Kõik sai alguse ühest veidi väsinud reedest. Sõbranna saatis kiiruga sõnumi: „Kas sa oled lugenud selle kuu raamatut? Mul on sellest vaja kellegagi rääkida!” Nii sündiski meie esimene väike lugemisklubi — ja enne, kui arugi sain, olid niisugused lugemisklubid Eestis saanud vaikseks, kuid võimsaks nähtuseks.
On midagi sügavalt puudutavat selles, kui avad raamatu ja tead, et sind ootab ees ühine arutelu, mitte ainult isiklik elamus. Raamatud muutuvad elavamaks, kui neid kellegagi jagada. Just see tõmbab üha rohkem eestlasi lugemisklubide poole.
Lugemisklubid Eestis: ühiselu vaiksetes lehekülgedes
Miks on lugemisklubid Eestis nii kiiresti populaarsust kogunud? Ühest küljest on see vastureaktsioon digitaalsele kiirusele — raamatuklubi tähendab aja mahavõtmist ja tähendusrikka vestluse nautimist. Teisalt kogevad paljud just klubis ennast ja raamatuid hoopis uues valguses.
Lugemisklubide maailmas pole kohta õigetel või valedel vastustel. Mõnikord piirdub arutelu sellega, mis tegelikult kirjanikuga juhtus või kas tegelane ikka leidis oma rahu. Mõnikord võtab keegi julguse kokku ja tunnistab: “Ma lihtsalt ei saanud aru, miks see raamat mulle midagi ei öelnud.” Alles siis hakkavad avanema päris lood — inimese enda lugemiskogemuse kaudu.
Väikestes kogukondades, näiteks Võru või Saaremaa raamatuklubides, kasutatakse kodukohale omast keelt ja nalja, mis teeb arutelud täiesti omapäraseks. Aga pealinna klubides võib juhtuda, et pärast arutelu tormatakse üheskoos teatrisse või kunstinäitusele, sest raamat on andnud hoopis uue vaate maailma.
Oma klubi loomise rõõm ja väljakutsed
Lugemisklubi alustamiseks pole vaja muud kui üht inimest, kes tahab mõnda raamatut jagada. Nii lihtne see ongi. Kõik muu — kohtumiste sagedus, raamatute valik ja arutelude vorm — sünnib ajapikku ja klubiliikmete vahelises vestluses.
Alusta julgelt väikesest
Paljud mõtlevad, et lugemisklubi peab kohe hõlmama suurt seltskonda ja keerukat formaati, kuid see pole sugugi vajalik. Sõpruskonnal, töökaaslastel või kogukonna liikmetel on sageli juba olemas ühised huvid. Alustada võib kahekesi – näiteks kuu jooksul loeb igaüks sama raamatu ja seejärel jagatakse muljeid kohvikulaua taga.
Kui tahad laiemat ringi, levita sõna sotsiaalmeedias või raamatukogus. Eesti raamatukogud on avatud koostööks ning sageli rõõmustavad, kui mõni uus klubi nende ruumides koos käib. Võib juhtuda, et niimoodi satudki arutama mõnd uuemat Eesti debüütromaani, millest varem polnud isegi kuulnud.
Arutelu — süda ja hing
Pane rõhku arutelule, mitte teadmiste kontrollile. See pole koolitund ega eksam, vaid võimalus panna tähele, mis teiste jaoks raamatust kõlama jäi. Isegi kui selgub, et mõni lemmikžanr on klubis vähem hinnatud — see on just võimalus avastada midagi uut. Kes teab, võib-olla avastad järgmise üllataja hoopis ulme või fantaasia vallast, millest ka Eesti lugejate seas menukaks saanud raamatud räägivad.
Valiku vabadus
Kõige elavamad klubid lubavad igal liikmel kordamööda raamatu valida. Mõnikord sünnivad sealt tulised vaidlused: kas klassika või tänapäev, kas tõsieluline elulugu või hoopis krimka. Just see toobki klubisse elu — kohtumine erinevate lugemismaitsetega.
Inspireerivad lugemisklubid üle Eesti
Kõige toredam on see, et lugemisklubid Eestis pole ühesugused. Mõned kohtuvad raamatukogus, teised mõnusas kodusel diivanil, kolmandad hoopis virtuaalselt. Mõni klubi keskendub ainult eesti autoritele, mõni avastab maailma ajalugu läbi romaanide, mõni jälgib aasta lemmikuid ja arutab neid igal kuul.
Tartu öölugemise ring
Tartus toimetab klubi, kus kohtutakse alati õhtuti ja sageli jätkub arutelu südaööni. Neil on traditsioon: igaüks toob kaasa mõne lause, mis teda kuu raamatus kuidagi kummitama jäi. Selline killukeste jagamine loob täiesti uue tähenduskihi kogu loetud raamatule — mitte ainult süžee, vaid ka lõhnad, hääled, emotsioonid. Vahel avastab keegi täiesti uue lemmikžanri ning suunab klubi näiteks mõne rahvusvahelise menuki juurde, mis on eesti keelde tõlgitud.
Saaremaa luulelõunad
Ka väiksemas kohas võib sündida midagi erilist. Kuressaares koguneb seltskond, kes loeb vaid luulet — vahel eesti, vahel välismaist, vahel midagi täiesti unustatud riiulilt. Arutelu käigus leitakse tihti üles ka mõned vähem tuntud, kuid hinnatud luulekogud. See on tõeline avastusretk, mis paneb isegi kogenud lugeja taas üllatuma.
Virtuaalsed klubid — igale maitsele
Paljud, kel pole võimalust füüsiliselt kohal olla, leiavad tee virtuaalsetesse lugemisklubidesse. Seal saab osaleda ükskõik kust, kasvõi diivanilt või rongist. Mõni klubi keskendub ainult ühe autori loomingule, mõni valib igaks korraks uue teema. Virtuaalses klubis kehtivad samad reeglid — siirus, avatus, uudishimu.
Mõni virtuaalne klubi on pühendunud ainult eesti naiskirjanike teostele, mõni aga avab ukse hoopis krimi- või põnevusromaanidele, mis on Eestis üllatavalt populaarsed — isegi Eesti autorite krimisarjad pakuvad lõputult avastamisrõõmu.
Lugemisklubide puhul on kõige olulisem omavaheline usaldus, julgus küsida ja leida uusi vaatenurki. Iga arutelu on väikene samm kellegi teise maailma poole — ja see muudab lugemise hoopis millekski rohkemaks kui lihtsalt ridade jälgimine.
Kui ühiselt avastatud raamatud panevad sul vere kiiremini käima ja mõtte lendama, siis järgmine samm võiks olla mõne teise žanri või autori proovimine. Üllatusi jagub palju — võib-olla leiad end peagi avastamast mõnda endale täiesti tundmatut žanri või hoopis uue põlvkonna eesti kirjanikku. Lugemisklubid on alles algus.
