Ühel vihmasel õhtul, kui Tartu kohvikutes põlevad küünlad ja akna taga lahvatab tuul, märkasin taas raamatupoodi jalutades, kui tihti haaravad eestlased just fantaasiaraamatute järele. Välismaa autorite lood, mis on tõlgitud eesti keelde, täidavad riiuleid ja südameid – see pole juhus. Fantaasiaraamatud Eestis on ammu enam kui ainult noorte ajaviide; need on meie põgenemispaigad, lohutajad, inspiratsiooniallikad. Miks siis just need teosed kõnetavad meid nii tugevalt?
Fantaasiaraamatud Eestis: miks just need teosed lummavad?
Kui mõelda, millised välismaised fantaasiaraamatud on eestlaste seas tõelisteks lemmikuteks saanud, kerkivad esile mõned väga kindlad nimed. Sageli küsitakse: kas see on põgenemine argipäeva eest või hoopis uue maailma avastamise rõõm? Võib-olla natuke mõlemat. Eestlane hindab sügavust, saladusi, tumedaid metsi ja ebatavalisi kangelasi – ehk otsime raamatutest sama, mida kodumaagiast ja rahvapärimusest.
Üks surematu lemmik on J.K. Rowlingi “Harry Potter” sari. See ei üllata enam kedagi, kuid siiski väärib mainimist: eestlased loevad seda endiselt, põlvest põlve, ja mitte ainult lapsepõlvenostalgiast. Rowlingi loodud maailm on turvaline ja lohutav, kuid ka täis keerulisi valikuid, igatsust ja sõprust – kõike seda, mis kõlab ka meie endi eludes.
Teine suur nimi, kes on eestlaste südamed vallutanud, on J.R.R. Tolkien. “Sõrmuste isand” ja “Kääbik” pole lihtsalt fantaasiaraamatud – need on nagu müütilised eeposed, mis räägivad koduigatsusest ja vaprusest, mis saab alguse väikestest sammudest. Ehk on see just see põhjamaine igatsus ja mõõdukas kangelaslikkus, mis kõnetab eesti lugejat? Tolkieni maailma sügavus, tema loodud keeled ja detailirohkus on midagi, mille sarnast pole mujalt leida.
Viimastel aastatel on tõusnud ka Sarah J. Maasi “Õhk ja tuli” ning “Klaastroon” sarjad, mida loevad nii noored kui ka täiskasvanud. Maas paneb fantaasia keema: tema kangelannad on iseseisvad, haavatavad, kuid alati leidlikud. See on maailm, kus headus ja kurjus on harva mustvalged – ja ehk just see inimlik ebatäiuslikkus teeb tema raamatud nii köitvaks.
Tuntud fantaasiasarjad, mis on muutnud Eesti lugejate maailma
Harry Potteri fenomeni mõju
Ei saa üle ega ümber sellest, kuidas “Harry Potter” Eesti raamatumaailma muutis. Kui mõelda, millal viimati nägid lapsed ja täiskasvanud raamatupoodides järjekorras seismas, siis ilmselt just mõne Potteri osa ilmudes. See sari tõi fantaasiaraamatud Eestis massidesse, pani inimesed taas uskuma, et lugemine pole mitte ainult kasulik, vaid ka tõeliselt nauditav.
Ja olgem ausad – kas pole see imeline, kuidas üks raamat võib panna sind igatsema kirjatarkust, sõprust ja väikeseid igapäevaseid imesid? Paljud, kes on Potteri läbi lugenud, on hiljem avastanud ka teised väärt raamatud – näiteks need, mis rahvusvaheliste menukite seast on eesti keelde jõudnud.
Tolkieni tähendus tänapäeval
Tolkieni “Sõrmuste isand” on midagi enamat kui lihtsalt kangelaslugu. See on aeglane, poeetiline, sügava loodustunnetusega teos, mis sobib ka neile, kes hindavad vaikseid hetki ja väikeseid võite. Tolkien ei paku kiiret rahuldust – tema maailm nõuab aega ja süvenemist, kuid tasub end kuhjaga ära. Hämarad metsad, käänulised teed, vanad laulud – see kõik on tuttav ka meie enda folkloorist, mistõttu kõlab tema fantaasia Eestis eriti koduselt.
Kui otsid samasugust aeglast rännakut läbi kirjanduse, võiksid uurida ka unustatud Eesti kirjanduse varamuid – mõnikord peitub sealgi maagia, mis ootab taasavastamist.
Uue põlvkonna fantaasiaraamatute tõus
Sarah J. Maas, Leigh Bardugo, Cassandra Clare – need nimed on viimastel aastatel jõudnud paljude Eesti lugejate öökapile. Maasi “Klaastroon” ja “Õhk ja tuli” sarjad toovad fantaasiasse rohkem tumedust, keerulisi suhteid ja tugevaid naispeategelasi. Bardugo “Varjude ja luude” maailm on inspireeritud slaavi mütoloogiast, mis kõlab eestlastele ühtaegu võõra ja omasena. Clare’i “Surmav arsenal” pakub hoopis linnafantastikat – kui eelistad moodsamat keskkonda, võib see olla just sinu jaoks.
Need raamatud on tõestus, et fantaasiaraamatud Eestis ei piirdu ainult klassikaga. Uued hääled, uued maailmad – need kõnetavad meid, sest räägivad julgusest, teistsuguseks olemisest ja sellest, kuidas leida oma tee maailmas, mis vahel tundub hirmutav.
Fantaasiaraamatud Eestis: mis teeb need nii eriliseks?
Mis siis on see saladus, miks välismaa fantaasiaraamatud Eestis nii hästi vastu võetakse? Üks põhjus võib olla meie enda kultuuriline taust – müüdid, muistendid, lood loodusest ja üleloomulikust on alati kuulunud eestlase hinge juurde. Fantaasiakirjandus pakub võimalust seda kõike uuesti kogeda, ent uues võtmes.
Pealegi, fantaasiaraamatud ei eelda kunagi, et sa jätaksid oma argipäeva maha. Vastupidi – need annavad võimaluse näha tuttavat maailma uue nurga alt. Ehk on see ka põhjus, miks nii paljud Eesti kirjanikud on viimasel ajal hakanud ise fantaasiat kirjutama. Keda huvitab, millised uued ulme- ja fantaasiaraamatud on kodumaal ilmunud, leiab kindlasti midagi põnevat ka Eesti autorite loomingust.
Fantaasiaraamatute lugemine on nagu pikk jalutuskäik läbi uduse metsa – sa ei tea kunagi, mis sind järgmise käänaku taga ootab. Mõnikord on see võitlus, mõnikord sõprus või armastus, vahel hoopis enese leidmine. Ja vahel, kui raamat sulgub, jääb alles tunne, et maailm on natuke suurem ja imelisem kui enne.
Kui oled juba kõik armastatud välismaised fantaasiaraamatud läbi lugenud ja ihkad midagi uut, tasub heita pilk ka oma järgmise lemmikžanri otsingutele. Või ehk avastad hoopis mõne Eesti autori, kelle loomingus peitub sama suur maagia, mis on köitnud sind välismaa lugude juures.
Fantaasia ei lõpe kunagi – järgmine suur avastus võib juba peituda mõnes vähetuntud autoris või hoopis teises žanris. Järgmine kord, kui haarad raamatupoes uue köite järele, mõtle: mis oleks, kui see oleks hoopis luulekogu, mõni vähem tuntud, kuid hinnatud eesti luulekogu või hoopis elulooline romaan? Iga raamat on uus maailm, mis ootab avastamist.
