Vihma paitab vastu aknaklaasi. Toas on soe, kruus su käes veel aurab, ja tekikuhil ootab kutsuvalt. Just sellised õhtud ongi need, mil loen enim – kui välismaailm jääb tahaplaanile ja lugemise rõõm saab rahus kasvada. Tõelised lugemissoovitused vihmaseks õhtuks ei ole pelgalt nimekiri, vaid isiklikud uksed uutesse maailmadesse. Mõni raamat istub käes nagu kõige pehmem sall, teine lummab sind juba esimese lausega – ja igaüks neist toob vihmasesse päeva killukese valgust.
Hubased jutud ja kodused tegelased
On raamatuid, mis tunduvad, nagu oleksid need kirjutatud just nendeks vaikseteks, pisut nukrateks õhtuteks. Üks selline on kindlasti Andrus Kivirähki „Maailma otsas“. Selle raamatu puhul unustan tihti aja voolamise – Kivirähk suudab isegi kõige harilikumast hetkest luua midagi poeetilist, igapäevaselt naljakat ja samas südamlikku. Kui igatsed lugemiseks seltsi, mis pole pealetükkiv, vaid nagu vana sõber, on see raamat just sulle.
Mõne jaoks on kodune tunne seotud hoopis lapsepõlvega. Astrid Lindgreni „Vennad Lõvisüdamed“ viib mind ikka ja jälle tagasi turvalisse kohta – ja ausalt, ka täiskasvanuna avastan sealt uusi kihte. Lindgreni maailmas ulatub soojus isegi traagiliste teemadeni – tundub, et vihmase ilmaga on eriti hea end nende lehekülgede vahele peita. Mulle on see alati olnud üks neist lugudest, mida tahaks jagada, kui keegi küsib, millal viimati mõni raamat päriselt hinge puudutas.
Kui tunned huvi, milliseid soojusega laetud eluloolisi romaane on eesti autorid loonud, leiad veel avastamist väärt teoseid Eesti lähiajaloo lugude seast.
Lugemissoovitused vihmaseks õhtuks: põnevus, fantaasia ja muinasjutuline igatsus
Mõnikord nõuab vihmane õhtu midagi teravamat. Siis sirutan käe näiteks Tana Frenchi „Puu taga“ või mõne kodumaise krimisarja poole. Eriti hindan neid raamatuid, kus pinge kasvab tasa, atmosfäär on tihe, ja lõpuks ei saa enne magama minna, kui viimane peatükk on läbi. Just selline lugemiskogemus jääb veel hommikukski meelde.
Kui oled huvitatud Eesti enda krimisarjadest, siis tasub pilk visata kodumaiste põnevussarjade soovitustele – seal leidub tõeliselt kaasahaaravaid lugusid, mis sobivad tumedate õhtute kaaslasteks.
Fantaasiarännakud ja paralleelmaailmad
Teine kindel valik on fantaasiaromaanid – nende maailmade juurde pöördun siis, kui tavaline argipäev tundub liigagi hall. Hoolimata sellest, kas eelistad välismaa autorite eepilisi saagasid või Eesti noorte kirjanike värsket fantaasiat, peitub selles žanris alati mingi põgenemise võimalus. Näiteks V.E. Schwabi „Tume maa“ – selle raamatu puhul kadusin nädalaks peaaegu täielikult teise universumisse. See raamat oli justkui mõnusalt raske tekk, mis mattis argimõtted enda alla.
Eestlaste seas on fantaasiaraamatud järjest populaarsemad, ja kui sind huvitab, millised teosed on siinsetele lugejatele südamesse pugenud, siis leiad selle kohta mõtteid fantaasiaraamatute populaarsuse ülevaatest.
Vihmase õhtu luule, mälestused ja vähem tuntud pärlid
Vihmasel ajal loen tihti luulet – eriti sellist, mis nõuab aega ja vaikust. Eesti luule on kui tillukestest tilkadest koosnev maailm, kus iga rida võib tabada suurt tõde. Näiteks Kristiina Ehini kogu „Janu on kõikidel üks“ – selles leidub helgust, mis sobib ideaalselt just neisse vaiksetesse hetkedesse, mil oled iseendaga. Sageli leian, et üksainus hea luuletus võib terve päeva meeleolu muuta.
Kui otsid midagi, mis ei ole kõigile teada, siis vähem tuntud luulekogud võivad olla just see avastus, mis sind üllatab. Need on raamatud, mida ei leia igas kodus, kuid mis väärivad iga tõelise lugeja tähelepanu.
Mõnikord tasub vihmase õhtu jaoks avastada ka mõni unustatud Eesti kirjanduse pärl – need teosed pakuvad tihti nostalgilisemat lugemiselamust ja panevad mõtlema, kui palju rikkust on meie enda kirjandusloos peidus. Mõne sellise aare leiad, kui piilud vähem loetud Eesti klassikute valikusse.
Mida järgmiseks avastada?
Iga vihmaselt õhtult, mil oled leidnud uue lemmiku, jääb midagi ripakile – pisuke nälg veel ühe loo või uue žanri järele. Kui tunned, et sooviksid oma raamaturiiulit laiendada, võid piiluda hoopis uue lemmikžanri avastamise nõuandeid, või uurida, milliseid üllatusi pakuvad alles hiljuti debüteerinud Eesti autorid. Sest mis võiks olla parem, kui vihmasel õhtul teha esimene tutvus mõne särava uue häälega?
Lõpuks jääb ainult üks küsimus – milline neist raamatutest sinu järgmise vihmase õhtu endale napsab? Ja kui see otsa saab, siis ootavad juba järgmised peidetud pärlid, mida avastada. Lugemisseiklused on lõputud ja iga vihmane päev võib olla uue lemmiku algus.
