Ühel vihmasel septembriõhtul, kui Tallinna tänavad olid mattunud udusse ja aknalauale trummeldas väsimatu vihm, haarasin kätte esimese osa ühest kaua soovitatud Eesti krimisarjast. Lubasin endale: loen enne magamaminekut ainult ühe peatüki. Aga kui leheküljed lendasid, märkasin, et öö on juba sügav ja pealkirjas mainitud Eesti krimisarjad soovitused on saanud minu uueks kinnisideeks. Sest miski pole parem kui kodune mõrvamüsteerium, mis hoiab sind ärkvel kauem kui ükski kohvitass.
Populaarseimad Eesti krimisarjad soovitused – kust alustada?
Kui sa pole varem Eesti krimisarjadest pikemalt midagi lugenud, siis tead tunne, kui raske on esimest sammu teha. Hea sari on nagu usaldusväärne sõber: tuled tagasi ikka ja jälle, ükskõik kui keeruliseks elu muutub. Õnneks on meil kodumaal krimikirjanikke, kes suudavad iga uue osaga üllatada – vahel isegi šokeerida.
Indrek Hargla ja „Apteeker Melchior“ sari
Kui mõelda Eesti krimisarjadele, kerkib esimesena silme ette Indrek Hargla ajalooline „Apteeker Melchior“. See sari ei ole lihtsalt krimi – see on ajarännak keskaegsesse Tallinna, kus igal tänavanurgal varitseb mõistatus ja igal detailil on tähendus. Hargla on meister selles, kuidas mõrvamüsteeriumid ja linna lummav atmosfäär põimuvad ühtseks tervikuks. Mõned raamatud haaravad sind tegevusse, kuid Melchiori puhul haarab sind ka linn ise – tolmune, salapärane, justkui oma saladusi hoidnud sajandeid. Kui oled lugemiselamuse otsingul, mis kestab kauem kui ühe õhtu, siis alusta siit. Sari on piisavalt pikk, et ka kõige kiiremal lugejal jätkuks mõneks ajaks avastamisrõõmu.
Hargla looming on veelgi mitmekesisem – tema ulmeromaanid väärivad samuti tähelepanu. Kui soovid Melchiori kõrval piiluda tema teistesse žanritesse, siis uuri ka ulme- ja fantaasiaraamatute soovitusi.
Eva Koffi „Sinine sarja“ ja psühholoogiline põnevus
Kes armastab krimisarju, kus psühholoogiline sügavus on sama oluline kui mõistatus ise, selle jaoks on Eva Koffi „Sinise sarja“ raamatud just õige valik. Tema tegelased elavad päriselu rõõmude ja muredega ning kuriteod pole kunagi pelgalt mõistatuse lahendamine. Loe, kuidas argipäev ja pinge põimuvad ning iga järgnev osa avab uusi kihte pealtnäha tuttavas maailmas. See sari paneb sind mõtlema, kui hästi me tegelikult oma naabreid või isegi iseennast tunneme. Iga raamat on nagu ootamatu kohtumine vana sõbraga – tuttav, kuid kunagi mitte igav.
Eva Koff ise kuulub nende naiskirjanike hulka, kes on muutnud Eesti kirjandusmaastikku ning andnud sellele värskeid hääli ja vaatenurki.
Märt Treier ja „Keskpäevatunnid“ – ajakirjanik uurija rollis
Märt Treieri „Keskpäevatunnid“ sarja lugedes jääb mulje, nagu kuulaksid raadiot, mis muutub iga peatükiga elavamaks. Ta põimib ajakirjaniku vaatenurka ja uuriva reportaaži põnevust, mille tulemuseks on tempokad, elulised ja ajakohased krimilood. Sellised raamatud sobivad hästi neile, kes ihkavad kaasaaegset tunnet – siin pole midagi tolmust ega iganenut, iga saladus tundub justkui tänasest päevast välja rebitud. Treieri puhul on suurimaks võluks tema oskus siduda päriselu ja ilukirjandust ilma, et mõistatus mõjuks sunnitult. Loed ja mõtled: äkki juhtuski päriselt?
Uued ja vähem tuntud Eesti krimisarjad, mis väärivad avastamist
Krimikirjanduse maailm ei seisne ainult tuntud nimedes. Uutel ja noortel autoritel on tihti julgust eksperimenteerida ning nende teosed üllatavad värskusega. Kui soovid avastada midagi teistsugust, siis tasub uurida ka neid sarju, mis pole veel jõudnud bestsellerite nimekirjadesse, kuid pakuvad tugevat lugemiselamust.
Kaari Kõrbi „Varjusari“ ja tänapäevased mõrvamüsteeriumid
Kaari Kõrb on üks neist, kelle „Varjusari“ pakub moodsat ja psühholoogilist krimilugu. Ei ole palju autoreid, kes suudavad nii veenvalt siduda sotsiaalkriitikat, põnevust ja peenelt läbimõeldud süžeed. Tema raamatutes on Tallinna öö nagu veel üks tegelane – ilma ilustamata, päris, mõnikord lausa valus. Kui tahad tunnetada, kuidas Eesti linnad võivad olla sama mõistatuslikud kui ükskõik milline Euroopa suurlinn, siis proovi „Varjusarja“ esimest osa. Vähemalt mind ei jätnud see öösel rahule – peas tiirles küsimus: kes on järgmine?
Kui see sari sind kõnetab, soovitan edasi lugeda ka noorte Eesti kirjanike värskemaid hääli – seal peitub tihti järgmine suur üllataja.
Jaan Martinsoni „Vana detektiiv“ – klassikaline võlu uues kuues
Vana hea detektiiviloogika ei kao moest. Jaan Martinsoni „Vana detektiiv“ sari mängib klassikaliste krimimustritega, tuues need tänapäeva. Ta oskab hästi luua õhkkonda, kus iga kõrvaltegelane on potentsiaalne kahtlusalune ja igas dialoogis on peidus vihje. Need raamatud on kui lugupidamine traditsioonilisele krimikirjandusele, ent samas piisavalt värske, et pakkuda üllatusi ka neile, kes on lapsest saati Agatha Christie’ga üles kasvanud. Loe neid, kui tahad klassikat, millele on lisatud tilk Eesti huumorit ja kodumaist värvi.
Krimisarjade järjestikus lugemises on oma võlu
On midagi erilist selles, kui saad jälgida samu tegelasi läbi mitme raamatu – näha neid arenemas, vananemas, vigadest õppimas. Eesti krimisarjad annavad selle võimaluse. Nad on kui pikalt kestev õhtusöök, kus iga roog üllatab, kuid kõik kuulub ühte menüüsse. Kui lõpetad ühe osa, tunned juba kerget igatsust järgmise järele.
Kui soovid veel rohkem soovitusi, mis võiksid sind kõnetada, piilu näiteks praeguse aasta parimate krimiromaanide ülevaadet või kogu žanriteülest inspiratsiooni 25 raamatu valikust – seal on mõni krimisari alati esindatud.
Ja kui oled krimisarjadest lummatud, siis proovi vahelduseks hoopis ajaloolisi romaane või miks mitte hoopis mõnda kodumaist debüüti värskete eesti autorite seast. Iga avastus on samm lähemale sellele, mis teeb lugemise päriselt nauditavaks.
