Ühel sumedal suveõhtul sattusin raamatupeol vestlema tuntud Eesti kirjanikuga. Küsisin otse: “Aga mida sina ise loed?” Ta naeris, vaatas lakke ja vastas: “Kõike, mis paneb maailma teistmoodi nägema.” See lihtne lause jäi kummitama. Eesti kirjanike raamatusoovitused on kui salajased aknad nende loomingulisse maailma – igal autoril on oma inspiratsiooniallikad, oma lemmikud, mis annavad kirjutamiseks hoogu.
Eesti kirjanike raamatusoovitused: mis peitub inspiratsiooni sees?
Kui mõelda, millised raamatud on mõjutanud meie kirjanikke, tuleb kohe tunnistada: valik on kirju nagu vanaema lapitekk. Näiteks Andrus Kivirähk on ühes intervjuus maininud, et tema jaoks oli Tove Janssoni “Muumitrollide” maailm midagi enamat kui lasteraamat – see oli kogu universum, kus igas detailis peitus sügavus. Pole siis ime, et tema enda loomingus on nii palju mängulist fantaasiat ja ootamatuid pöördeid.
Maarja Kangro on tunnistanud, et teda on kõige rohkem mõjutanud luule – eriti vene ja itaalia modernistid. Tema soovitus on lugeda Anna Ahmatovat, kelle lühidus ja täpsus on nagu noatera. Kui oled Kangro fänn, proovi järele – see teeb ka sinu keelemeele teravamaks.
Kui sind huvitavad krimilood, tasub piiluda, mida loevad Eesti põnevusautorid. Näiteks Indrek Hargla on avaldanud, et Agatha Christie looming on tema jaoks olnud õppevahend, kuidas ehitada üles pinget ja hoida saladusi lõpuni. Pole juhus, et Hargla “Apteeker Melchiori” sarjas on sama peen detektiivitöö. Neile, kes tahavad rohkem Eesti krimisarjadest teada, sobib vaadata Eesti autorite põnevussarjade soovitusi.
Miks loevad kirjanikud klassikat ja mida nad sealt leiavad?
Paljud tänapäeva autorid pöörduvad ikka ja jälle tagasi klassika juurde. Tiina Laanem on maininud, et tema jaoks on Virginia Woolfi “Oma tuba” olnud nagu äratuskell – see raamat pani mõistma, et kirjutada võib igast kogemusest ja vaatenurgast. Klassika lugemine on nagu vestlus suurte mõtlejatega: see avab uusi teid ja annab julgust olla aus.
Karl Martin Sinijärv soovitab vahel hoopis midagi ootamatut – näiteks Raymond Queneau “Stiiliharjutusi”, mis mängib keele ja vormiga nii, et iga lugeja saab keelelistest vabadustest uue elamuse. Kui tundub, et kirjandus on muutunud liiga tõsiseks, siis sellised raamatud tuletavad meelde, et sõnadega võib ka mängida.
Kui sind köidavad rahvusvahelised mõjud, tasub piiluda menukite soovitusi, mis on eesti keelde jõudnud. Sealt leiab tihti ka neid teoseid, mida Eesti kirjanikud ise olulisteks peavad.
Uued hääled ja peidetud pärlid: mida soovitavad noored autorid?
Noorema põlvkonna kirjanikud avastavad kirjandust sageli täiesti omamoodi. Näiteks Piret Jaaks tunnistab, et tema loomingut on mõjutanud hoopis kaasaegne Põhjamaade proosa, eriti norra kirjaniku Karl Ove Knausgårdi ausus ja avameelsus. Sellised raamatud aitavad lahti harutada ka enda sisemaailma – ja võib-olla leiad sealt midagi, mis kõnetab just sind.
Debüütromaanide autorite seas on levinud soovitus: loe võimalikult erinevaid hääli. Miks mitte avastada uusi eesti autoreid debüütromaanide lemmikute hulgast? Nii laiendad oma silmaringi ja leiad ehk järgmise suure lemmiku juba siis, kui tema nimi alles hakkab kõlama.
Ja kui tunned, et tahaksid teada, kuidas naiskirjanikud on Eesti kirjandust mõjutanud, siis vaata kindlasti naiskirjanike mõju ja tähtsamaid teoseid – sageli on just nende raamatud olnud inspiratsiooniks ka tänastele autoritele.
Üks asi on selge: kirjanike lugemislaual on alati midagi üllatavat ja värskendavat. Kui tahad avastada, millised uued hääled praegu Eesti kirjandusmaastikku kujundavad, tasub piiluda ka noore generatsiooni eesti kirjanike soovitusi.
Järgmine avastus ootab: Kui oled saanud inspiratsiooni kirjanike lemmikraamatutest, proovi lugeda mõnda fantaasia- või ulmeteost – need pakuvad veelgi rohkem uusi vaatenurki ja julgeid ideid. Selles žanris on igal aastal põnevaid üllatajaid, keda tasub jälgida.
